Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks sain mõned pildid kätte viimasest maal käigust. Start oli ühel kaunil pühapäeva varahommikul, kuna kätte oli jõudnud üheteistkümnes august siis oli aeg tähistada mu vanaisa ja täditütre sünnipäeva. Selleks seadsime oma sammud surnuaia poole, kus meid juba tädipere ja vanaema ootasid. Seejärel suundusime armsale kirikuplatsile, kus kirikuõpetaja kõnet pidas ning aeg-ajalt mõne laulu laulis - kui nii võib öelda. Sinna jõudes ei raisanud meie muidugi aega, hankisime endilegi laululehed ning üritasime kõigest väest neid veidraid lühikesi viisijuppe ette aimata, et koos teistega laulda. Pärast kirikuõpetaja jutlemist käisime vanaisa haual ning laulsime talle sünnipäevalaulu, mitte seda tüüpilist õnne soovime sul, vaid palju toredamat ja armsamat. Hiljem läksime vanaema juurde kus sõime ning jutustasime kohe mitu tundi. Õhtu saabudes lahkus tädipere ning maale puhkust veetma jäin mina, minu õde, tema mees, ning nende laps.Kuid meie suureks kurvastuseks ei saanudki me nende kahe päevajooksul kuigi palju teha , kuna ilmad ei lubanud. Lugesime enamus aja raamatuid, ajasime natukene kanu taga, korjasime aiast head ja paremat ning meie 3 päevane puhkus oligi lõpukorral.Arvasin, et need kolm päeva jäävadki viimaseks sel suvel, kuid juba esmaspäeval otsustasime 2 sõbraga korraks vanaisa lapsepõlve majja kiigata, et leida ühele neist sobiv ese restaureerimiseks. Peatse kohtumiseni!
No comments:
Post a Comment