Ei taha kõlada nagu iga teine blogija, kes esimesel oktoobril postitab, aga kuhu see september kadus? Seekord sai tõesti liiga ruttu otsa. Ei jõudnud blogile suurt rõhku panna, aga mõlemad oleme kooliga üsna hõivatud olnud ja muu elu vajab ka elamist. Aga see kuu oleme tublimad. Ausalt:) Tegelikult selle postituse eesmärk ei ole vinguda aja üle, vaid nimelt korraldasime eelmisel neljapäeva väikese photoshoot'i. Mõned asjad oli vaja pildile saada Namarie jaoks (like!). Armas Laura oli meile nõus modelliks tulema, Gretel pildistas ja Joanna tegeles meigi ning stilistikaga. Photoshoot missugune. Ühesõnaga pildid saime tehtud, neid võib Namarie facebook'i kiikama minna kui soovi on. Siia jõudsid muud toredad pildid, mis photoshoot'i ajal klõpsisime. Aga head oktoobrit kõigile, järgmise korrani!
Joanna / Gretel
Hellõu. nagu te juba võibolla teate käisin 12.09 H&M'i avamispeol. Üritus erines natukene oodatust. Nimelt kujutasin ette tähtsate inimeste kõnesid, lindi lõikamist ning muud säärast, kuid nii uhkelt asi siiski ei läinud. Üritus nägi välja hoopis selline: sisenesime mööda punast vaipa, tegime paar pilti, haarasime šampuseklaasi ning seejärel suunati meid šopingutuurile. Hoolimata sellest oli meil siiski väga lõbus. Enamus ajast lobisesime ja nagu meie puhul ikka ei jäänud ära ka väike lollitamine ning lõpu poole jäi meil aega isegi väikeseks poodlemiseks. Leidsin endale täpselt sellised saapad nagu ma juba ammu olen ihaldanud ehk siis veidike raju ning veidike väike müü ning mis kõige parem, sobivad nii pükste kui ka seelikuga kandmiseks. Lahkudes anti ka goodie bag, kus sees oli must pärlitega kott ning H&M'i kataloog. Ongi tänaseks kõik ning see you soon!
Tere kallid sõbrad! Ilmselt kõik inimesed teavad, et juba üsna pea avatakse esimene H&M kauplus EESTIS ning natukese aja pärast mõned veel. Täna hommikul saabuski minu kodu postkasti väike kutseke kahele suurejoonelisele avamispeole. Üritus toimub kaheteistkümnenda septembri õhtul Rocca Al Mare kaubanduskeskuses. Tegelikult ei tulnud kutse üldse minule, vaid mu õele, kuid lahke inimene nagu ta on võttis ta minu oma kaaslaseks.
Viimasel nädalal enne kooli käisime Brigittaga UUS MAAILMA FESTIVALIL uudistamas. Üritus oli äärmiselt tore. Selle keskmise suurusega tänava peale oli kogunenud palju toredaid inimesi erinevaid asju müüma. Peamiselt leidus seal minikohvikupidajaid, kuid oli ka neid kes tegelesid väikest viisi kirbuturuga ning ei puudunud ka joogatajad ja muud taolisse valdkonda kuuluvad inimesed. Pärast tunniajast festivalitamist suundsime Nukuteatri hooajaavamisepeole, mis toimus Laial tänaval. Tegime seal väikese tiiru, kohtasime paari sõpra, lobisesime õhtuni ning seejärel seadsime end koduteele.
Hei!! Käisime esmaspäeval minu maal, Felpa fotoshooti tegemas. Kaasas olid meil Felix, Liis, Brigitta ning minu kallis õderaas Marie. Felix oli meil autojuht, Brigitta modell, liis tuli selle jaoks, et leida endale lõputöö jaoks sobiv ese minda restaureerida ning õeraas on Felpa üks autoritest. Kui te nüüd mõtlete, et mis see felpa täpsemalt on, siis hetkel ütlen teile nii palju, et see on üks moebränd ning sellest saate rohkem teada juba järgmine esmaspäev, sest otsustasime Greteliga Mia-Mariele ning BTM stuudiole külla minna. Nii kaua võite uudistada nende facebooki lehekülgi. Peatse kohtumiseni!!
Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks sain mõned pildid kätte viimasest maal käigust. Start oli ühel kaunil pühapäeva varahommikul, kuna kätte oli jõudnud üheteistkümnes august siis oli aeg tähistada mu vanaisa ja täditütre sünnipäeva. Selleks seadsime oma sammud surnuaia poole, kus meid juba tädipere ja vanaema ootasid. Seejärel suundusime armsale kirikuplatsile, kus kirikuõpetaja kõnet pidas ning aeg-ajalt mõne laulu laulis - kui nii võib öelda. Sinna jõudes ei raisanud meie muidugi aega, hankisime endilegi laululehed ning üritasime kõigest väest neid veidraid lühikesi viisijuppe ette aimata, et koos teistega laulda. Pärast kirikuõpetaja jutlemist käisime vanaisa haual ning laulsime talle sünnipäevalaulu, mitte seda tüüpilist õnne soovime sul, vaid palju toredamat ja armsamat. Hiljem läksime vanaema juurde kus sõime ning jutustasime kohe mitu tundi. Õhtu saabudes lahkus tädipere ning maale puhkust veetma jäin mina, minu õde, tema mees, ning nende laps.Kuid meie suureks kurvastuseks ei saanudki me nende kahe päevajooksul kuigi palju teha , kuna ilmad ei lubanud. Lugesime enamus aja raamatuid, ajasime natukene kanu taga, korjasime aiast head ja paremat ning meie 3 päevane puhkus oligi lõpukorral.
